NORVÉGIEN

SDiln siior:

jei 'lieitor 'sd:1. jei ar 'me:gat 'kla:r. jei sto:r 'op i 'œst, 0 nor ja sto:r 'op, aer da 'da:g. jei 'se:r in a 'vindua dit me mit 'klaira, 'jyldna 'oeia, o 'si:ar dei 'til, nor de aer 'ti:d 0 sto 'op; 0 jasiiar: sto 'op, din 'sy:vso:var! jei 'Jinnar 'ikka, forât dû skal Hgga i 'seggan o 'so:va; men ja 'Jinnar, forât dû skal sto 'op o arbeida o le: sa o go um'krig.

jei'reisar 'me:gat, J8i'reisar'he:la'liimlan rûnt. jei'stonsar 'aldri, o jti ar 'oldri 'tret. jei ba:r an'kruina po'huîde, an 'krDina a'klaira 'stroilar, o ja 'sennar mina "stro:lar til 'cdla 'kontar. jei 'Jinnar po 'traeixiia, po'Misane, po 'vanna, o 'ait se:r 'stro:lna o 'vakkaxt û:t, nor 'jei 'Jinnar po da.

jei ji:r dei 'lys, jei ji:r dei 'varma, for jei'vormar 'altig; jei 'muidnar 'frûktn o ja 'moidnar 'kuirna; vis 'jei ika Jinta, kûna 'iggantig 'voksa.

(p t k, a, comme en Allemand. — b d g finals en partie dévoisés. — r devant t, d, 1, H, S, vant J. — Lire 0). — indique que la syllabe suivante est forte et que le mot a l'intonation composée.)